Tallinna sünagoogi külastus

05.05.2015 külastasin klassiga Tallinna sünakoogi Eestis - Eesti ainus sünagoog. Giid oli inimene. Lisaks sünakoogile oli seal ka juutide kool ja mingi Eesti juutite esemete muuseum, nii et see on pigem Eesti juutide kokkutulemise koht kui ainult sünagoog. Pilte ei saanud teha kuna ei võtnud nutitelefoni kaasa kuna ma arvasin, et näitused millest pilte teen peavad olema ainult kunstiga seotud, kuid sain alles kaks päeva hiljem teada et sünagoog saab ka olla näitus.

Pilt jälle internetist võetud.

Giid rääkis meile palju asju, aga mind huvitas ainult see, et sain teada, et heebrea keel arenes välja aarami keelest, mis pani mõtlema, et kas heebrealased on assüürlastega sugulased. Näitusel näidati paljusi asju, räägiti kuidas tõeline toora peab olema käsitsi kirjutatud ja kui üks kasvõi millimeetrine viga tuleb, peab toorat hakkama ümber kirjutama heebrea keeles. Samuti sain teada, et nagu araablased, kirjutavad heebrealased vasakult paremale. Ja mis parim, ma sain TASUTA kipa ( Müts mida mehed sünagoogi külastades peavad kandma ) kaasa võtta!

Katariina palee külastus

25.04.2015 Sankt Peterburgi ekskursioonil teel tagasi Eestisse. Puškini nimelises linnas külastasime klassiga Katariina paleed. Nagu alati, näituse nime ma ei tea. Giid oli sama mis talvepalee külastusel. Ja nagu varem kirjutasin, arvuti ei lase mul millegipärast nutitelefoni pilte kleepida siia ja pidin internetist need jälle panema. 

Katariina palee väljast, mulle meeldis aed, kuidas seal erineva värvusega graniitkillustikud olid pandud maha mustrina.

Peaaegu iga tuba Katariina palees oli umbes selline, tekkisid samad mõtted, jälle nii palju kulda kuldamise peale raisatud. Merevaigu toas oli pildistamine keelatud, aga pean ütlema et ma olin väga pettunud, kuna ma arvasin et seal on peaaegu kõik merevaigust aga oli lihtsalt kolm seina kus olid merevaigu tükid üksteise peale laotatud, nõrgalt kokku sulatatud ja sein siledaks lihvitud.

Talvepalee külastus

24.04.2015 külastasin klassiga ekskursioonil Talvepaleed Sankt Peterburis Venemaal, kus giid oli õnneks eestikeelne. Nagu alati, näituse nime ei teadnud.
Kuna ma millegi pärast ei saanud nutitelefoni pilte kleepida arvutist sain teada, et pean igal pool internetist pilte otsima, kuid see oli pildist mida mina tegin kõige sarnasem.
Kui sisse läksin olin ma hämmastunud kui suured seal toad olid ja kui palju kulda on arhidektuuride peale raisatud. Tubade nimesi ma vaeval viitsisin selgeks õppida.

Siin ruumis mul tulid näiteks külmavärinad peale vaadates selle suurust ja kulla kogust, jah, ma tean et need on kullatud, aga isegi kuldamiseks on läinud väga palju kulda! (Armoria saal interneti andmedelt)
Ma ei pannud tähele mida giid rääkis, kuna ma olin keskendunud koguaeg pildistamisele, kokku sain ekskursioonil Sankt Peterburis 186 pilti, mida ma kahjuks ei saa kleepida, kuid isegi siis kui oleks tähele pannud poleks mul ikka mitte midagi meelde jäänud.

Kumu Kunstimuuseum

Käisin 17.04.2015 klassiga Kumu Kunstimuuseumis, kus oli samuti meil ka giid, aga kuna mu nutitelefonil oli aku tühi ei saanud makahjuks pilte teha ja pidin jälle internetist võtma. Näituse nime jälle ei tea. 

Ainus sobilik pilt kus olen käunud. 

Sisse tulles nägin seal suurt tugitooli, mis oli autokummidest tehtud. Siis kui näitus algas, viis giid meid nii suurde lifti, mille suurust pole ma elu sees näinud. Mäletan,et giid rääkis meile kuidas väga mõttetud teosed saavad populaarseks ja nende kunstnikud rikkaks. Siis viidi meid tuurile, kus olid veidrad pildid millest ma ei taha rääkida ja ega ka meenutada. 

Pärast jaotati klass gruppideks ja erinevad grupid pidid kuskile video juurde minema ja selgitama mida selle autor on üritanud öelda, minu grupp sai mingi video kus inimesed mingi võitlevad mäetipus.
Tuuril olles, nägin samuti seda mis-iganes keerutaja, kus Winny Puhh'i drummar oli 2013 aasta Eesti laulu konkursil. 

Siis aeti klass jälle kokku ja käisime kõikide videote juures ja kuulsime mida nende videote grupp erinevate videote kohta kirjutas.

Kuna mind kunst eriti ei huvita pole mul mingeid arvamusi.

Eesti Riiklik Sõjamuuseum

Külastasin 17.12.2014 klassiga Eesti Riikliku Sõjamuuseumi Viimsis, mis asustati aasta 1919 ja taastati aastal 2001, kus räägiti eesti sõjaväe varustusest, kuid pigem selle ajaloost. Giid rääkis meile erinevaid asju.
Pildid võtsin Googlest, kuna fotoaparaati polnud kaasas.
Teostest ei oska eriti rääkida, kuna need olid peamiselt sõjamasinad, mis olid pärit eelmise sajandi algusest ja valmistajadeks olid pigem riigid kui kunstnikud.
Kuna ma olen pigem rahvuste ja etniliste koosseisude uurija, hakkasin ma pärast käikku lätlasi vähem sallima, kuna nägin muuseumis kaarti, kus ma sain teada, et paljud maad, mis olid etniliselt eestlaslikud, loovutati Eesti-Läti piirilepinguga Lätile, ja samuti Eesti ju vabastas vähemalt kolmandiku Lätist punaste käest vabadussõja ajal, nii et Eesti oleks pidanud olema peamine piiride otsustaja!